Varsti hakkab lõppema mu viimane päev kallil kodumaal. Imelik mõelda, et ma ei näe peaaegu aasta otsa oma peret, sõpru, kodu.
Täna käisin Kaareperes mängu vilistamas, pärast seda oli vanaema pool õhtusöök. Kõige armsam oli muidugi viimane õues chillimine koos Sandri, Mardi, Lille ja Makuga.
Hinges on selline imelik tunne, ärevust või sellist pole, pigem olen kurb.
Aga olge siis kõige toredad ja järgmine postitus tuleb vb laevalt.
No comments:
Post a Comment