Eile oli tõeliselt sad tunne lihtsalt, teadagi mispärast. Aga no, eks neid valikturniire on veel ja veel ning olen kindel, et 20a me järgmist võimalust ootama ei pea ja mu silmad näevad Eesti koondist jalgpalli suurturniiril.
Reedel oli ikka hull närv sees, kooli läksin oma sinise särgiga ja kuulasin koguaeg smilersi üht teatud laulu. Muidugi mängu vaatamis skeem oli ka päris hea. Kuna mul nett mega aeglane, siis kuskil livest polnud võimalik vaadata, aga skype lahendas asja. Läbi skype sai õnneks midagi aru, pilt siis sealt ja heli vikerraadiost.
Pärast mängu lihtsalt nolifisin õues, mitte mingit tuju ei olnud. Täna juba päris chill, päike paisatb ja Simmo rõõmus.